Ravimitootjate Liidu ettepanekud uute ravimite kättesaadavuse parandamiseks
Ravimitootjate Liidul neli ettepanekut, kiirendaksid uute ravimite jõudmist patsiendini:
1. Müügiloahoidjal peaks olema võimalus esitada taotlus ravimi lisamiseks haigekassa tervishoiuteenuste loetellu
Ravimitootjate Liit teeb ettepaneku lisada Vabariigi Valitsuse määrusesse võimalus esitada ravimi hüvitamise taotlusi ka müügiloahoidjatel. Selleks teeme ettepaneku täiendada Ravikindlustuse seaduse §35 lõiget 5 ja lisada loetelusse ka ravimitootja ja müügiloa hoidja. Määruse eelnõus on tõdetud, et müügiloa hoidjal peaks olema roll loetelu muutmise/kehtestamise menetluses, kuivõrd peamine roll ravimi maksumuse ja võimalike hinnaläbirääkimiste osas on mh just müügiloa hoidjal. Samas ei ole Ravimitootjate Liidu hinnangul piisav eelnõuga müügiloa hoidjale antav roll – kohustus esitada üksnes farmakoökonoomiline analüüs. Müügiloa hoidjal peaks olema õigus loetelu muutmise algatamiseks sarnaselt tervishoiuteenuse osutajate ühendustele, erialaühendustele ja haigekassale, kuivõrd just müügiloa hoidja valduses on loetelusse lülitatavat ravimit puudutavad detailsed andmed. Vastavalt EL direktiivile 89/105/EMÜ peaks olema müügiloa hoidjal võimalus esitada taotlusi ravimi siseriiklikku tervisekindlustussüsteemi lülitamiseks ning tervishoiuteenuste loetelu on üks tervisekindlustussüsteemi osa.
Muudatus vabastaks erialaseltse ja arste ülemäärasest ja ebavajalikust bürokraatiast ning võimaldaks neil anda just oma eriala pädevusest lähtuvaid hinnanguid ravimi vajalikkuse, alternatiivsete ravivõimaluste ja ravi vajavate patsientide arvu kohta. Taotluste ettevalmistamine ja läbirääkimised haigekassaga jääksid müügiloa hoidja/ravimitootja vahele.
2. Laiendada uute ravimite rahastamise otsustamisel kasutatavaid kriteeriume
Eestis, nagu paljudes teistes Euroopa Liidu riikides, kasutatakse uute ravimite rahastamise otsustamisel nn ravimi kasutuselevõtu tulemusel lisanduva kvaliteetse eluaasta maksumust ehk ICER-it. ICER-i arvutamiseks jagatakse uue ravimi kasutuselevõtuga lisanduva kvaliteetsete eluaastate arv (QALY) selle ravimi kasutuselevõtuga seonduvate täiendavate kuludega.
ICER-i piirmäär, mida otsustamisel kasutatakse, on erinevates ELi riikides erinev, aga üldjuhul on see teistes riikides Eestiga võrreldes oluliselt paindlikum (nt Austraalia, Kanada, UK, Holland, Rootsi, Norra, Tšehhi, Leedu jt) ja arvestab ka muid tegureid, näiteks elulõpu kriteeriumid, haiguse raskusaste, innovatsioon, saadava kasu suurus, harvaesinevus, potentsiaalselt tervistav jt. See tagab võrdlusriikides parema ravimite kättesaadavuse.
Eestis kasutab haigekassa ICER-i piirmäära vahemikus 20 000- 40 000 eurot kvaliteetse lisanduva eluaasta kohta, sealjuures muid tegureid ei arvestata.
Teeme ettepaneku võtta rahastamise otsuse langetamisel täiendavalt arvesse ka riigi majanduse arengu taset ning haiguse raskusastet ehk teisisõnu arvestada, kui palju aastaid jääb haiguse tõttu elamata võrreldes keskmise oodatava elueaga antud patsiendirühmas ning diferentseerida ICER piirmäära sellest tulenevalt.
Näiteks Leedus, kus SKP on sarnane Eestiga, kasutatakse süsteemi, kus rahastamise otsus on seotud haiguse raskusastme ja SKP määraga ning ühiskonnas on kokku lepitud, et raskemate haiguste korral ollakse valmis ka rahaliselt rohkem panustama. Näiteks kui haiguse tõttu kaotatakse 75% ja enam oma allesjäänud oodatavast keskmisest elueast, on tegemist väga raske haigusega ja riik hüvitab ravimeid, mille ICER-i piirmäär võrdub viiekordse SKP-ga (81 200 EUR). Sarnast täiendavat kaalumist kasutavad mitmed Euroopa riigid, näiteks Rootsi, Norra ja Holland.
3. Rakendada ravimite kättesaadavust toetavat maksupoliitikat
2009. aasta majandussurutise ajal tõsteti ajutiselt ravimite käibemaks 5%-lt 9%-le. Arvestades Eesti ELi keskmisest kiiremat majandusarengut viimasel aastakümnel, toetab RTL ravimite käibemaksu langetamist taas 5%-le. Käibemaksu määr mõjutab oluliselt ravimite kättesaadavust, kuna käibemaks arvestatakse ICER-i arvutamisel ravimi kasutuselevõtuga seotud täiendavaks kuluks. Näiteks Suurbritannias on ravimite käibemaks 0 eurot. Ka Iirimaal on apteegis müüdavate retseptiravimite käibemaks 0%. Leedus on ravimite käibemaks 5%.
Riik saab seega ravimite kättesaadavust parandada ka läbi maksupoliitika. Teeme ettepaneku kas langetada ravimite käibemaksumäär 5%-le või kompenseerida haigekassale ravimite käibemaksu määra osa nii, et haigekassa ei peaks ICER-i piirmäära arvutamisel seda täiendavaks kuluks arvestama.
Mõistame, et Eesti ühiskonnas ei ole veel võimalik ravikindlustuse raha eest kättesaadavaks teha kõiki innovatiivseid ravimeid. Seda lünka täidavad täna mitmed mittetulundusühingutest heategevusorganisatsioonid (nt MTÜ Kingitud Elu, Lastefond jt). Riigi panusena võiks kaaluda mitte maksustada annetuste teel kogutavast rahast patsientidele ostetavaid ravimeid või alternatiivina kompenseerida neile organisatsioonidele patsientide jaoks ostetud ravimite käibemaksu summa.
4. Ravi rahastamisel peaks arvestama patsiendikesksust, eelistades vähem invasiivseid ravi manustamise meetodeid ja võimaldatakse kodulähedast ravi
Arvestades nii COVID19-st tingitud epidemioloogilisi väljakutseid kui ka Sotsiaalministeeriumi tervisepoliitikates toetatavat inimkeskset lähenemisviisi, on RTL seisukohal, et lisaks kliinilisele efektiivsusele ja kuluefektiivsusele on ravimite puhul oluline väärtustada ravimi kasutamise mugavust patsiendi seisukohalt. See parandab ravimite kättesaadavust, suurendab ravisoostumust, tagab parema tervisetulemi ja aitab sellega kaasa tervishoiu ressursside paremale kasutamisele ning nakkushaiguste väiksemale levikule.
Ravi rahastamise otsuse tegemisel peaks patsiendikesksus olema hinnatud lisaväärtusena, mis põhjendab mõnevõrra kallimat innovatiivsete ravimite maksumust juhul, kui uue ravimi manustamisviis on patsiendi jaoks oluliselt lihtsam ja mugavam võrreldes olemasoleva alternatiiviga. Eelistada tuleks suukaudset ravi intravenoossele (s.o veeni tilgutatavale), ambulatoorset ravi statsionaarsele ravile jne.